Protected: Muljed töölt ja koolist

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Advertisements

Halb vegan

Tegin selle blogi, et saaksin oma mõtted kirja panna ilma, et pidevalt kellegagi vaidlema läheksin. Ma tunnen, et olen liiga palju oma energiat kulutanud tuuleveskitega võitlemise peale ja sellega ainult ennast masendanud.

Eesti veganitel ei ole oma turvalist ruumi, kus saaks arutleda loomadega toimuva ebaõigluse üle nii, et ei peaks kuulma vabandusi stiilis “maal vanaema juures…”; “õnnelikud kanad, kelle muna läheb raisku, kui ma seda ei söö”; “jätate veganitest halva mulje” jne. Üksõik, mida vegan teeb, jätab ta alati kellelegi halva mulje. Selleks, et olla nö hea vegan, peab loomade ärakasutamist pooldavat suhtumist heaks kiitma, austama valikuid, mis teistele liiga teevad. Suhteliselt veganluse kui maailmavaate vastand, eks? Paljud veganid ei julge loomaõigusluse teemal sõna võttagi (tean, sest mina ei julgenud kaua), sest alati on mahatampijaid. Ka vegankommuunide siseselt.

Kas ei tundu loogiline, et veganitel, kes päevast päeva peavad niigi negatiivsusega, halvustavate kommentaaridega, mõnitamise ja sageli üksindustundega võitlema, võiks olla üks koht, kus nad sellega kokku ei puutu? Ma ei pea silmas seda, kui veganlusest huvituv ja veganluse poole pürgiv inimene on osa vegankommuunidest, sealjuures sealseid tõekspidamisi austades ja mitte üritades vastanduda. Ma ei leia, et veganitele mõeldud ruumis on normaalne loomade ärakasutamist õigustada. Kui see teeb mind halvaks veganiks, siis olgu nii.